2.9.12

Gripp

Läksin paremale, veidi taarudes külmast ja murest, jah, just, külmast ja murest. Oh seda hommikust ängi mu hingel! oh illusioonide armetust! oh paratamatust! Mida küll on selles ängis rohkem, selles ängis, millele keegi pole veel osanud nime anda    kas halvatust või iiveldust? närvipinget või hullu hingevalu? Kui aga kõike on ühepalju, siis kas sisaldab see ühtekokku rohkem külmakangestust või palavikku?

Pole viga, pole viga, lohutasin ma ennast, tuul on kõva, tõmba hõlmad koomale ja tatsa tasapisi. Hinga hästi aegamööda. Hinga nii, et jalalabad põlveõndlaisse ei takerduks. Ja kõnni kuhugi, ükskõik kuhu. Isegi kui sa peaksid vasakule pöörama, jõuad Kurski vaksalisse, kui lähed otse, satud samuti sinna, aga kui pöörad paremale, ka siis jõuad ikka Kurski vaksalisse. Seepärast minegi paremale, et juba kindla peale sinna sattuda. Oo, tühisus!

No comments:

Post a Comment