Midagi siin meenutab ZA/UM-i

Luule tohutus ookeanis eristas ta mitmeid hoovusi: peded, lillad, lillakesed, lillatarid, biidrid, lillekesed, nümfid ja nartsissid. Kaks peahoovust on siiski peded ja lillad. Walt Whitman, näiteks, on pedeluuletaja. Pablo Neruda – lillaluuletaja. William Blake on pede, ilma igasuguse kahtluseta, ja Octavio Paz lilla. Borges on nartsiss, see tähendab kord võib ta olla pede ja kord lihtsalt aseksuaalne. Rubén Darío on lillatar, tegelikult lillataride kuninganna ja paradigma.
[--]
"Ja midagi pole öelda Vene revolutsiooni pedendusest, kus, kui nüüd aus olla, oli ainult üks pedeluuletaja, üksainus."
"Kes?" küsiti temalt.
"Majakovski?"
"Ei."
"Jessenin?"
"Samuti mitte."
"Pasternak, Blok, Mandelštam, Ahmatova?"
"Veel vähem."
"Ütle see juba välja, Ernesto, ma närin omal küüned ära."
"Ainult üks," ütles San Epifanio, "ja kohe hajutan ma sinu kahtlused, aga seda küll, steppide ja lumede pede, pealaest jalatallani pede: Hlebnikov."

Jaanipäev

Madala taeva all lämbes õhus liimendavad majaseinad mustas higis ja keldriluugest hingab kopituseläppa; olemise tülkus süveneb ja spliin surub ligi maad; jälestuse oras, mis igalühel hinges, kõrsub; muidu nii ranged inimesed tunnevad rüvedate prassingute kihku ja respektaablite kodanike ajudes võrsuvad sunnitööliste himud.

Valitsemise lühikursus

"Lihtsatel inimestel on mulje, nagu me teeksime valimistel sohki," ütles ta. "Üldsegi mitte. Ainus, mis me teeme, on Egiptuse rahva hingeelu täpne tundmine. Jumal on loonud egiptlased valitsuse kaitse all olema. Egipitlased ei suuda valitsusele vastu hakata. On olemas rahvaid, kes pidevalt vastu hakkavad ja mässavad, kuid egiptlased vaatavad kogu aeg ette, et neil oleks igapäevast leiba. Seda võib ajalooraamatutest lugeda. Egiptlased on kõige kergemini valitsetav rahvas maailmas. Kui sul ohjad käes on, lasevad nad end juhtida kuhu tahes. Milline partei Egiptuses iganes valmisi korraldab, seni kui see on võimul, see võidab, sest egiptlane on oma valitsusele ustav. Jumal on ta selliseks loonud."

Hagg Azam oli Kamal al-Fuli seletustest segaduses ja nõutu. Ta küsis maksmise tingimuste kohta.

Haige mäger

Birgitte Bardot

Nimetage mind, kuidas tahate, õiget nime mul ei ole, nagu ka kassidel mitte, ma küll kutsun neid, et Herakleitos, Kleopatra või Birgitte Bardot, aga sellest pole kasu, sest kui ma Herakleitost sööma kutsun, jõuab Birgitte Bardot enne teda kohale, Herakleitosele jäävad vaid riismed, mida ta jagab Kleopatraga. Birgitte Bardot on saanud oma nime selle järgi, et kohtasin kord Pariisis naist, kelle nimi oli Birgitte Bardot, ja ma soovisin, et ta minu ees jalad laiali ajaks, aga ta ei teinud seda. See kass teeb nii - viskab selili ja ajab jalad laiali, kui mind tulemas näeb, ja sellepärast ongi ta nimi Birgitte Bardot, sest inimese soovid ei täitu ju kunagi või täituvad nii, et toovad inimesele pettumust. Birgitte Bardot on hõbehall, minu habemega sama värvi, kuigi Birgitte Bardot ei ole hõbehall vanadusest nagu minu habe, vaid loomulikult.


Plogirull läheb aina pikemaks, aga endal midagi mõistlikku öelda pole. Pole vajagi, las teised parem lobisevad.

Looduse kroon

Püüdsin alati tabada päeva, kui lesed keetsid pliidi peal oma vähest pesu ja selle välja kuivama viisid. Hiilisin mööda varjulist leseaeda, et vahtida nende keskea rõõme, mis olid tõelised etnograafia pärlid. Kui uhkelt lehvisid nööridel need vanaema trussikud, pikkade säärtega, alt ilusate pitsidega, nagu roosad flamingod. See oli kaunis vaatepilt, üks ilusamaid looduses. Varsti on see juba peaaegu kadunud liik. Ei tea, mida kannavad kord tuleviku lesed? Ega ometi neid väikseid punaseid stringe. Vaesekesed, neil hakkab neis ju külm!

Gripp

Läksin paremale, veidi taarudes külmast ja murest, jah, just, külmast ja murest. Oh seda hommikust ängi mu hingel! oh illusioonide armetust! oh paratamatust! Mida küll on selles ängis rohkem, selles ängis, millele keegi pole veel osanud nime anda  –  kas halvatust või iiveldust? närvipinget või hullu hingevalu? Kui aga kõike on ühepalju, siis kas sisaldab see ühtekokku rohkem külmakangestust või palavikku?

Pole viga, pole viga, lohutasin ma ennast, tuul on kõva, tõmba hõlmad koomale ja tatsa tasapisi. Hinga hästi aegamööda. Hinga nii, et jalalabad põlveõndlaisse ei takerduks. Ja kõnni kuhugi, ükskõik kuhu. Isegi kui sa peaksid vasakule pöörama, jõuad Kurski vaksalisse, kui lähed otse, satud samuti sinna, aga kui pöörad paremale, ka siis jõuad ikka Kurski vaksalisse. Seepärast minegi paremale, et juba kindla peale sinna sattuda. Oo, tühisus!

Elu

Suvi, suvi, raamatud, raamatud. Kuskil pärastlõunani on võimalik toas olla ja tööd teha, siis peab ikka ratta selga istuma ja jõe äärde sõitma. Kõrvalkrundil ehitatakse maja ja paljaste ülakehadega töörmehed vahivad aknast sisse. Higi voolab.